Noored ja linnaruum

HUUBi poolt ellu viidud Erasmus+ projekt Power in Youth näitas veenvalt, et noori huvitab linnaruum ning nad soovivad sel teemal kaasa rääkida.

Projekti keskmes olid 14–30-aastased noored, kellele anti võimalus osaleda linnaruumi aruteludes, kaardistamistes, vaatlustes ja linnaruumi kujundamises ning suhelda vahetult linna otsustajatega. Eesmärk oli lihtne, ent samas ambitsioonikas - tugevdada noorte rolli Pärnu avalikus elus, kaasates neid linnaruumi kujundamises kaasa mõtlema ja rääkima ning näidata otsustajatele, et noorte ideed on väärt nii kuulamist kui rakendamist.

Linnaruumi noored, mille tuumikgruppi kuulus 12 Pärnu noort, kohtusid septembrist detsembrini neljapäeviti HUUBis, et keskenduda linnaruumi tulevikule. Algselt sõnastati, milline on noorte jaoks unistuste linn. Välja toodi, et unistuste linnas on pilkupüüdev arhitektuur ning et arhitektuuris toimub dialoog uue ja vana vahel; linn on turvaline ja ligipääsetav kõigile ning võtmetähtsusega on kaasatus ehk linn kõigile. Sõnastati ka see, mida konkreetselt unistuste Pärnus soovitakse näha: jõetakso, ürituste hall, head ja turvalised ujumiskohad jões, Clever City põhimõtete järgimine ehk kogukond + teadus + ettevõtlus +kestlikkus.

Valgusfoori põhimõttel kaardistati nii linna probleemseid kui positiivseid kohti ja märgiti ära kohad, mida veel ei tunta, ent võiks tundma õppida. Miinusmärgiga ehk punasega tähistati järgmised kohad: Riia mnt, mis on liiga kõle, puudub rohelus ning soov seal viibida; Rääma park, mis on pimedas ebaturvaline; bussipargi asukoht, mis on keset elamurajooni ja mille asemel võiks olla pigem rohelus ning bussipark võiks kolida äärelinna; uus sild oma disaini mõttes (samas funktsionaalsuse mõttes on tegemist kindlasti positiivse maamärgiga). Plussmärgiga ehk rohelisega tähistati Supeluse tänav; Rannapark / rannaala / Düün (viimase puhul väga hea disain, looduse ja arhitektuuri kooskõla); Vallikäär; jõeäärne ala kahe silla vahel. Viimase puhul märgiti, et see vajab küll palju investeeringuid, ent on suure potentsiaaliga. Kollasega märgistati kohad, mida projektinoored veel ei tunne ning need jäid peamiselt Vana-Pärnu, Ülejõe ning Raeküla piirkonda. Nendega tutvumine jäi iga noore nö kodutööks.

Üheskoos tehti ka avaliku ruumi uuringut ehk vaatlust. Lähtuti Jane Jacobsi sõnastatud ning Jan Gehli väljatöötatud linnavaatluse põhimõtetest mõistmaks avalikku ruumi – hoonete ja linnaelu koostoimet. Jälgiti, tehes märkmeid või pilte (nii, et inimesed ei jääks peale või et nad ei tunneks end ebamugavalt), liikumisteid (jalakäijad, jalgratturid, autod); avalikku ruumi (milline see on, roheala, pingid); arhitektuuri ja disaini (hooned, tänavavalgustus, reklaamid, monumendid) ning ligipääsetavust (kas ruum sobib kõigile). Hiljem toimus arutelu nähtu ja kogetu üle.

Aruteludest, kaardistustest, vaatlustest sündis projekti peamine ülesanne - leida üks koht Pärnu linnas, mis noore arvates vajab muutmist. Muutmise põhjus võis olla, et tegemist on noore arvates nö kolekohaga või kohaga, mis vajaks pisut tuunimist või kaasajastamist. Koha omandivorm ei olnud seejuures oluline. Tähtis oli leida koht, objekt, maja, see ülesse pildistada ning AI-abiga luua sellele uus kujundus või funktsioon. Esmalt õpiti selgeks, kuidas AI enda kasuks tööle panna. Õpiti kirjutama prompti, et genereerida soovitud tulemus ning luua oma valitud kohale uus visuaal. Peamiselt kasutati Nano Banana pildigeneraatorit. Kümnest tööst valmis näitus, kus oli koos nii „enne“ kui „pärast“ pilt. Töödele olid lisatud ka autorite selgitused, miks just konkreetne koht Pärnus vajaks muutmist. Näitus avati HUUBis 27. novembril 2025 ning seda käis vaatamas üle 140 inimese. 66 näitusekülastajat jätsid näitusele positiivse tagasiside ning leidsid, et noorte pakutud ideed võiks ellu viia. Selle väikese küsitluse tulemusena said enim hääli Pärnu Muuseumi tagune ait, vana piimakombinaat ning jõeäärne plats. Näituse külastajate arvates vääriksid need kohad kordategemist nii nagu linnaruumi

noored lahenduse välja on pakkunud. Omaltpoolt pakuti veel uusi kohti nagu näiteks bussijaama ümbrus, sest seal ei tunta end õhtuti turvaliselt, Lepa Keskuse juures olev parkla, Rääma mänguväljak, Pärnu Ühisgümnaasiumi esine park, teatri tagune ala jpm.

Projekti raames viidi Pärnu Ülejõe Põhikoolis läbi töötoad 8. klasside noortele, kus räägiti kaasavast ja rohelisest linnaruumist ning praktilise ülesandega loodi uus kujundus ühele Ülejõe piirkonnas olevale platsile. Põhikooli noored lõid kujundusi joonistades, lõigates, kleepides. Koostööd tehti ka Pärnu Ühisgümnaasiumi arhitektuuri valikaine õpilastega, kes õpetaja Marika Ristmäe juhendamisel lahendasid oma tundides linnaruumi ülesandeid. Näituse raames toimusid õpilasgruppidele töötoad, kus tutvuti näitusega ja lahendati erinevaid linnaruumi ülesandeid. Lisaks eelpoolnimetatud koolidele osales töötoas ka Pärnu Vabakool. Need töötoad ja kohtumised andsid noortele oskuse ja julguse märgata linnaruumi, mõelda sellele, mida linn nende jaoks tähendab, kuidas nemad linnaga suhestuvad.

Linnaruumi projekt saavutas suure kõlapinna, mis näitab, et inimesed hoolivad keskkonnast, kus nad elavad ning räägivad selle arengus hea meelega kaasa. Nii linnapea, linnaaednik, -arhitekt, -kunstnik kui planeerimisosakonna juhataja arutlesid noortega linnaruumi üle. Sellest kasvas välja uusi koostööideid, näiteks linnaruumi ajutise sekkumise projekt „Ülevõlli“ ja mõte tuua regulaarselt ühise laua taha otsustajad ja noored. Samuti lisati üks linnaruumi noor linna uue silla nimekomisjoni. Projekti kutsuti tutvustama TRE Raadiosse.

Et ergutada linnakodanikke linnaruumi teemadel kaasa mõtlema ja arutlema, avatakse näitus ka avalikus linnaruumis. See avatakse 16. veebruaril 2026 Pärnu Kaubamajakas. Paljud koolid ja asutused sh linnavalitsus on avaldanud soovi näitust oma ruumides eksponeerida. Seega liigub näitus majast majja, et inspireerida ja luua dialoog. Dialoog inimeste ja ruumi vahel.

„Head linnad on linnad inimestele.“ Jan Gehl

HUUBi linnaruumi projekt oli osa Erasmus+ projektist “Power in Youth”

Projektis osalenud noored: Anita Luik, Angela Holm, Bita Luha, Elisabeth Eliaser, Gertrud Vaeno, Jete-Pauline Ollep, Joosep Talts, Martin Ojala, Miku-Martin Õismaa, Piia Heinmaa, Robert Järvesaar, Vesse Põllu.

AI lahendused õpetas noortele selgeks Olari Miiter.

Linnaruumi projekti mentor Tiina Saarits.